Monday, August 31, 2009

Uued sambad

Kui on uute sammaste panemise päev,
siis tuleb tõusta nii vara, et päikegi pole veel tõusnud
ja allikas alles õhetab väga vaikselt.
Ja kulub pool päeva mõõtmist ja saagimist,
mõõtmist ja jälle saagimist ja tõstmist ja sättimist
ja veelkord mõõtmist,
enne kui esimese samba paika saab.
Kuigi see oli numbri järgi neljas.
Jaanil ikka oli seda kannatlikkust!
Mina muudkui, et ah, käib küll!
Aga tema ikka veel mõõdab, ikka veel sätib.
Ja nõnda sai tõesti hea. Maja uued sambad.

Aga siin on nad veel pikali maas.



Ja vanad ülemised otsad, ainus, mis vanadest sammastest
kõlbas veel tarvitada, väga kenad,
ja uued alumised otsad.
Ehk jalamid ja kapiteelid.

Alus.
Ja ots.

Ja siis nad olidki püsti ja kinni ja korras.
ja siis oli veel valge. Kuu ei paistnud veel.
Aga ei läinud kaua, kui ta juba tuli neid uudistama.

Ja õhtu on täna tuuline, mahe, ritsikane.
Puud kahisevad. Kusagil kaugel väljal, taganurga pool,
lõikab kombain ikka veel vilja. Tulede valgel. Nii nad teevad.
Sest alles õhtul läks ilm täiesti ilusaks ja vili sai kuivada.
Ja veel kostab siia verandale
mõni öökullikilge, ja ritsikad, ikka need ritsikad.

Sunday, August 30, 2009

Suvelõpupilved

Väga kaunis pühapäev oli.
Väga sügisene. Ja väga suvine.
Vikerkaarega, mis tõusis väljadest
nagu tuleleek.

Ja erisuguste pilvedega,
mis tulid rännates rahehoo ja vikerkaare järel,
vastu õhtut. Soojaks läks ka.


Läksin rattaga väljade vahele vaatama,
mis neil kahe nädalaga muutunud on.
Muutunud oli.
Kus kasvas vili, seisis õlekuhi kõrrepõllul.

Ammuta. Üks kummaline koht mäe peal.


Ammuta aknad ja valgus.

Sookured taevas.

Taevas maa kohal.


Pihlakas Ammuta ristis.


Ja ikk ja jälle need pilved, mis tõusid ja särasid
ja kallasid kaugele tumedat vihma.

Suured vaiksed pilved kõrrepõldude ja metsa kohal.

Ja maa, mis on andnud oma vilja.
Muld ja kõrs.

Ja kraav pärast öösist sadu.
Taevasse vaatamas.
Ja õhtu edenedes need pilved
muutusid troonideks, mägedeks, lumeks
õhtuses kumas.

Või olenditeks tee kohal.

Uks.
See on vana viljakuivati uks.
Sellest ei käida, aga kuivatis kuivatatakse ikka.
Tee on seal täis maha pudenenud teri,
millest taeva linnudki ei hooli enam.
Suvi on nii küps ja nii vaikselt surmavalmis.
Kõike on küllalt.

Saturday, August 29, 2009

Krügeri tuviõun

Tuulisel päeval kostab aiast lehtede kahinast

üksikuid potsatusi.
Need on Krügeri tuviõunad,
mis kukuvad rohtu.
Mõni on juba täitsa magus.


Aga flokside lõhn, mis nendel soojadel õhtutel
võtab sind ukse ees vastu,
on justkui natuke üleküps.
Nende õitseaeg on juba kestnud ka.
Ja kuivad päevad on täis viljalõikuse häält.


Ja päevalilled seisavad
valges vihmaeelses taevas
justkui valepäikesed.
Aga vihma ei hakkagi veel sadama.
Tuul vaikib ja ainult ritsikate sirin
täidab hämaruse.

Friday, August 28, 2009

Tagasi Esnas. Kartulivõtt.

Paremat päeva kartulivõtuks kui täna oli,
on raske välja mõelda.
Suvelgi polnud sellist pehmet soojust.
Ja kartulil polnud ka viga. Siive ja Siljaga võtsime.
Aga õhtuks sai kartul üles ja sel puhul
saabusid õuele kõrged ja kerged külalised.
Väike-koerliblikas

Ja tema hiilgus Admiral.
Siilkübara õied olid neile meele pärast.
Ja nende saabumine meile.
Ritsikane õhtupimedus on läbini soe.

Wednesday, August 26, 2009

Augustimeri


Täna juba teisel laeval - Helsingisse jõudmas.

Tuesday, August 25, 2009

Hilissuvi vanus paigus

Päike läigib Kõpu soode rohul, nagu ikka kui tuleb sügis.
Ja Elvi ja Endli aias õitsevad jorjenid,

nagu ikka,


ja floksid, nagu ikka,
kui tuleb sügis.



Eduard on juba ammu
ja Helmigi juba neli aastat surnud,
aga siin nad on selle Endli tehtud pildi peal,
kuuekümnendatel aastatel,
kui mina neid muidugi veel ei teadnud.

Meie igapäevane söök siin.


ja maiuspala.

Ja veel see väikeste soode lokkav rohi
keset Kõpu metsasid.

Ja üks vaade - taas Endli tehtud -
aga ta saab varsti 80 ja on ikka veel nii käbe -
sellest paigast siis, 50 aasta eest

Ja nii on ta nüüd, Mihkli talu pole enam ammu.


Rand-seahernes mu vanas rannas.

Ja väike kollane buss täna Kõrgessaare sadamas,
Andruse tehtud pilt.


Ja minu ka.

Friday, August 21, 2009

Reigi ritsikad

Tema armastab varju.
Aga tuul on täna kagust, päev väga hele.

Kiilid lendavad seinale ennast soojendama.


Ja nemad, need nende päevade laulikud.






Varjud.


Followers