Nii see päev läheb, toas, videvik, siis päev (hämar),siis jälle videvik akna taga.
Orav on õunapuu otsas ära käinud,
võtnud oma igapäevas õuna ja läinud jälle.
Rebane on teinud oma põllutiiru päris maja lähedalt
(vist kui üldse väljas ei käi, lähevad nad eriti julgeks)
ja õhtuvideviku tulles on ilmunud otse akna taha kitsed.
Kuigi toas tuli juba põleb,
ei näi nad läbi klaasi paistvat inimest kartvat.
Kraabivad puu alt õunu.
Hämaras ja nii lähedlat tunduvad nad päris suured.
Siis ajavad pead püsti, liigutavad kõrvu, kaovad.
Varsti kaob aknast kõik. Pime väljas.
No comments:
Post a Comment