Taevalubadused

Aasta hakkabki tõmbuma oma viimasesse hämarikku.

Kirikukalendrist on see kenasti näha -

vee üks - Igaviku - pühapäev,

ja ongi läbi.

Aga iga valguseauk selles videvikus

sunnib silmi tõstma.

Kas tõesti taevas?

Mitte veel päris.

Aga kohe-kohe vist...

Aga kohe-kohe tõmbub hallus jälle koomale,

videvik valvab väljadel keset päeva

ja pimedus ootab metsa servas haigutadesoma tundi.

See tuleb varsti.

Heledam koht
oli vaid auk alumistes pilvedes.
Seal üleval, jah, on ju alati valgust.
Me teame.