Valgeöö täiskuu

See südasuve täiskuu on ju nagu südatalve päike,

pooleldi tabamatu, mööda puuvõrasid ja rohlatvu hiilimas.

Aga täiskuuöö on alati natuke eriline. Täna eriti külm,

juulikuu kohta. Praegu ainult 4,6 kraadi.

(Ja palju enam ei langenud ka, olgu öeldud,

mõni pilv tuli taevast katma).

Täiskuu on edev, ma olen vaadanud.

Ühel täiskuuöödest (aga neid on täiskuuajal ikka paar-kolm)

ta tahab uhkeldada. Sõitku muidu pilved või käigu udud,

aga siis nad lähevad laiali. Ja valitseja on tema.

Kuigi mitte suvel.

Sest ööd on ju alles valged.

Ja nii nad seal, suveööpäike ja suveöötäiskuu,
nagu Suumani luuletuses, kiiguvad kiigepuul.

Üks veereb madalalt maaserva alt,

nii et valgus paistab välja,

teine madalalt maaserva kohalt, nii et ei valgusta suurt midagi,

rohkem ilu kui asja pärast seal taevas.

Aga asju on öös teisigi. Mobiilimast. Alajaam. Ja tema. Rudolf.