Wednesday, September 30, 2009

Tartus

Sügispäev, millest paremat ei või tahta.
Tartus. Botaanikaaed.

Uus sild.


Tiik.


Puu.



Ja kastanid, mis korjasin emale tinktuuri jaoks.


Ma ei mäletagi lapsepõlvest, kui neid sai korjatud,
loomade tegemiseks,


et neil oleks olnud nii ilus muster.


Nagu mahagon.


Ja veel üks Mihklipäeva-aegse
(Peaingel Miikeali ja kõigi inglite püha!)
Tartu-palverännaku etapp:
Herne 4, kus kord ülikooli ajal elasin,
ja mida varsti enam pole.
Esiplaanil kuur,
korteri uks tagapool.
Hoovimaja.

Aken on kinni löödud,
lagi sisse langenud.

Aga muidu on kõik sama, kitsas hoov,
kuuri ja peldiku uks -
ainult et miski pole sama,
ei tänav, linn ega mina.
Kui ehitavad midagi uut sinna asemele,
kahju küll pole.

Monday, September 28, 2009

Eriline õhtu

Sest selle õhtu vaatemäng oli tõesti eriline.
Päike vaatas pilve alt tagasi
Seda on teinekord ikka,
aga mitte alati ei löö ladvad
niimoodi leegitsema.

Ja see polnud veel kõik.


Samal ajal, kui läks lahti see valguseetendus
(see kestis vaid minuteid),
tõusis soost õhku väga suur parv kurgi
ja nad kluugutasid kõik valjusti.
See kõlas tõesti nagu hüvastijätt.
Ja taeva värvid olid veel kaua aega kummalised,
enne kui nad kustusid.

Ja kui oli juba päris hämar,
lasi öökull pargis oma laulu lahti.
Huikas eledasti ja selgesti, kodukakk, nagu kevadel.
Päeval olime ära korjanud kõrvitsad.
Sest lubati külma.
Nüüd on nad köögis ja toas seina ääres reas.
Ja jäävad sinna seni, kuni otsa saavad.

Kärbsed talveunne!

Pärast hommikust ägedat sügisvihma tuli hoopis hele päike välja.
Ja terve sein oli korraga täis kärbseid.
Sest mis siin enam.
Tuleb vaadata, kus talv mööda saata.
Tegelikult oli ikka veel suvise maiguga päev.
Pelargoon poetas õisi trepile,
nagu ta suvi otsa on poetanud.

Ainult puud ja valgus on muidugi muutunud.

Või kuidas kuskil.

Ja jälle tõusis uhkeid rünkpilvi.

Aga et ilmajaam lubab raju ja külma,
tegin siis veel paar ülesvõtet neist.

Kuigi ega seda päris sügise tulekut ikka veel ei usu.
Pole olnud õieti hanede minekut, eile vaid üks parv
(aga võib-olla on nad läinud teist kaudu)
ja kured vaid tiirutasid ja karjusid täna välja kohal
tõesti teisiti kui muidu,
võib-olla oli see tõesti nende hüvastijätt
ja nad hakkasidki minema.
Ja paar päeva tagasi nägime Piibe kohal
laululuiki.
Nii et mine sa võta kinni, mis siis nüüd tulema peaks,
kurjad ilmad, hallad või lumi,
või kõik kolm korraga.
Aga tänase päikesega tuli hoopis tahtmine
pildistada neid viinapuuvääte müüril.
Marju andsid nad küll alles paar esimest tänavu,
aga muidu on lopsakad küll.


Sunday, September 27, 2009

Viimane pühapäev enne Mihklipäeva

Aga terve õhtupooliku puhus väga vali tuul edelast
ja õhus lendas kogu aeg lehti.

Ja me istusime verandal ja lugesime raamatut,
tekid põlvedel, nagu sanatooriumis,
ainult ägedamate tuulehoogude peale pead tõstes.
Siis jalutasime kabelisse
ja tuul kogus veelgi jõudu,
nii et istusime tagasi tulles uuesti verandale ja kuulasime teda.
sest raamatut niikuinii enam lugeda ei näinud.

Saturday, September 26, 2009

Üle Kanamatsi Piibele

Haabade all.
Sinikad valmis, ülevalmis, neis käärib juba vein,
mis kunagi veiniks ei saa.
Enne nad kukuvad maha
ja tuleb talv.

Kanamatsi rabasaare pärnad


ja nende alune.

Ja see ainuke hekt päevast, just pärnade all,
kui päike päike päriselt välja tuli.


Rabaserv, haavad.


Vana Tallinn-Tartu talitee,
seesama, mis läks üle Nava
(vanadel kaartidel on seal veel Mesikäpa),
kus oli talikõrts.

Teed on soos palkidega täidetud
ja sellel kasvab nüüd teistmoodi rohi.


Piibe. Lambad.


Piibe. Väljad. Pilved.

Värvid udus

Üks tore uduhommik veel,
tõotamas ilusat ilma - ehk.
Igatahes sügise sulnis, pehme algus
veel kestab. Isegi suvekõrvitsat
ei ole külm veel ära võtnud.

Ainult värvid süvenevad hommikust hommikusse.

Park.

Tee.
Suund: Peetri.

Väli.

Vaade aianurgast.

Tilk.

Friday, September 25, 2009

Hall õhtu

Hall päev, ja halli õhtu, nagu kirjutasin.
Vaikne. Ainult marutaudilennuk lendas mitu korda üle.
Ja kummalised hallid pilved rullisid vaikselt läänest
pargi kohale.


Mõisa verandal on õhtuti juba päris jahe.
Aga alati on hea ka. Tänasel hallil õhtul
olid sügise värvid kõik nii selgesti näha.

Veel üks päikesetõus. Pärast vihma. Enne halli päeva.

Viimati (enne eilset) pildistasin päikesetõusu augusti keskel,
kui pidi hästi vara tõusma, et Hiiumaale sõita.
Aga nüüd pole vaja enam kuigi vara tõusta,
sest päike on ka aina laisem.
Idakaar õhetab, just nagu suvelgi,
aga välja ta vupsab hoopis sealt paremalt.

Ja öösel oli vihm tulnud rabinal,
algul nagu koputades vastu lõunapoolset akent
ja siis juba otsutavalt ja järjekindlalt põhjapoolsele tagudes.
Ja h0mmik oligi päris jahe. Kõik tilkus veel.

Ja auras.

Ja siis oli päike üleval ja tundus, et tuleb veel üks kaunis
hilissuve päev. Aga hall ja vilu päev tuli.
Vaikne päev.

Followers