Soe tugev tuul

See päev oli selle suve üks kaunimaid,

kuigi sügist on juba igal pool.

Kasvõi need igal hommikul

mööda allikavett

allavoolu liuglevad lehed.

Või see päike, mis keskpäeval

juba nii sügavale tubadesse vaatab

ja aeleb mööda sängipealseid,

kuhu ta suvel ei ulatunudki.

Aga see päev oli läbini selge ja kuiv,

taevas oli üleni ja terve päeva vaat selline

ja tugev soe tuul puhus kogu selle päeva

valjusti kahisema.

Ja õhtupoolikul oli veel mõnus
õunapuu all teed juua

Ja vaadata selle lillepahmaka sügisvägevust.

Aga Kareda küla servas

on ühe vahtra oksad juba lõkendama löönud.

Ja pihlakatest teeotstes ma parem ei räägigi.

Ja need on olnud vägevad viljalõikuse ilmad

ja lõigatud on palju ja lõigata on veel palju

ja praegu, pimedaski, kostab kusagilt väljadelt ikka

veel seda lõikusaja häält, mida teevad kombainid.

Aga päris õhtul siiski

ilmusid taevaserva need kiudpilved,

ilmamuutuse eelkäijad.

Aga nad tõusid läänest,

ümar kuu tõusis selgesse taevasse lõunast.

Ja seal särabki ta nüüd täie täiskuu säraga.

Tuul on peaaegu vaikinud.

Ainult mõnikord veel

käib kahin läbi lehtede.