Päikesetõus septembris

Kohe hommikul ärgates oli tunda, et tuleb ilus hommik.

Ja päike just hakkaski tõusma akna taga,

ja vahtrate ja välja taga.

Ja veel ta ei paistnud selle metsa peale.

Aga kui allikasse läksin, ta paistis juba parki,
neile vahtratele seal eemal.

Ja neile seal. Nad on veel punasemaks läinud.

Ja läbi nende kaskede, aga mitte veel heinamaale.

Nüüd paistab ta juba igale poole.

Vist tuleb ilus päev.

Ja milline oli möödunud öö!

Pärast mesiniku juures käimist ja blogi ülespanekut

läksin verandatrepist alla ja tähed olid nii heledad,

et tõin saalist ühe joogamati, mis seal vedeles
ja heitsin selle peale pikali, ja Linnutee oli otse näo ees.

Väga rahulik oli, puud kahisesid, sügis on.