Küünlapäev möödas

Küünlapäev sai mööda

ja korraga on tagasi hääled ja värvid.

Salapärane sinine vaikus on läbi.

Rähn kilkab, vares kraaksub,

rongad käivad kahekesi mööda lumevalli

ja päeval päikese käes on tasast sidinat-sädinat.

Aga see on metssigade kraav.

Ja tühjad majad seisavad päikese käes, sein härmas,
ja nagu ootavad midagi.

Ja mingit uut õrnust on õhus,

kuigi tuul oli tänagi kibe.

Ja lund on tõesti palju.

Ja taluõued kuulatavad ka teistmoodi.

Tühjade talude õued, vaikselt vastu päikest.

Ja väljad õthul, mis tuleb juba hoopis hiljem.

Ja hanged kellegi õueväravas.

Ja see, mis lumest välja turritab.

Ja see, mis on vastu loojangut,

lund täis varesepesad.

Ja loojang ise.

Päev saab läbi, talv veel hoopiski mitte.

Aga mingi uus noot temas juba on.

Ja kui oled seda märganud, eks siis endas ka.