Karmiinpunane hetk

Tegelikult mul polnud täna õhtuks ühtegi pilti tehtud

peale selle raamatukasti. Mõtlesin, et nii ongi.

Et suvi saab läbi ja...

Aga just kui astusin verandale,

oli puude taga allika kohal

löönud taevasse see karmiinpunane lõõm,

mida veel hetk tagasi ei olnud, kõik oli hall.

Pilveserv oli loojangu järel üles kerikinud.

Tuleb homme ehk ilus ilmgi...

Raamatukasti, mille eile lõpuks Roosna-Allikult kätte sain

(need maapostkontorid on nüüd ju ainult lõunani lahti,

laupäeval suletud),

pildistasin aga numbri pärast.

Sest alles täna taipasin, miks mulle kohe meeldis,

et Piiririik Eesti loo sarjas just 46. ilmus.

Eks see ole ju parajasti ka mu oma vanusenumber, veel.

Raamatute ja nende ilmumisega

käib ikka huvitavaid kokkusattumusi kaasas,

olen vaadanud.

Nüüd on see karmiinpunane

ammu kustunud.
Kodukakk naksutab vahtraladvas,
ritsikad laulavad igavikust.