Teekonnast tagantjärgi

Ei maksa siin midagi lubada ega ähvardada.

Arvasin, et vahepeal jääb päevik unarule,

aga tulime hoopis täna Kärdlasse ja siin ramatukogus

on igavene kiire internet, lae mis tahad.

Paningi siis mõned pildid üleeilsest teekonnast,

mis tõi meid üh "mere", Peipsi äärest, teise äärde,

läbi terve Eesti, algul Liivi-, siis Eestimaa paiku mööda.

Reisi alguspunkt: Kodavdere kirik.

Ja Kalana on ka seal poole tee peal, ja samuti on seal lähedal Kõpu.

Aga muidu käib see tee, Kodaverest Haapsallu,

kiira-käära mööda vanu maanteid,

sest ta viib läbi nii paljude kirikute juurest:

Kodavere, Põltsamaa, Pilistvere, Türi, Rapla, Märjamaa,

Lääne-Risti, Lääne-Nigula,

Haapsalu.

Ja siis tahtsin siia mälestuseks panna ka paar pilti

sellest vanast heast Rohuküla sadamahoonest,

kus nii palju on oodatud ja passitud

mida mõne kuu pärast enam maa peal pole.

Need vanad alati määrdunud aknad,

kust sai ikka uuritud läbi udu ja pimeduse ja tuisu,

kas laev paistab või ei paista veel.

Ja kohvik.

Ja telekas. Kõik, nagu oli.
Ainult plakatid seinal on uued.

Aga siin tuttavas rannas on tuttav sügise-eelse suve hõng.

Pooleldi soe, pooleli jahe,

ja need kurdlehise roosi suured marjad ka,

pooleldi toored, pooledldi valmis juba.

Hästi on nad kasvanud sel vihmasel suvel

siin liivade peal.

Laht.

Igituttav vaade.

Ja meri peale esimest augustitormi:

Ka nagu ta ikka siis oli.