Päevatõusu eel käib juba see sügiseselt aeglane videvik,
kui tükk aega ei saa aru, on see kuu või juba päeva kuma.
Aga kella viie paiku on see juba selgelt päev.
Akna taga.
Ja siis jälle muutub taevas nii ruttu.
Kui oma müürirõdule jõuan, on ta juba niisugune.
ja siis niisugune
ja siis niisugune
ja siis ta tõusebki üle mõisa metsa.
Aga läänes, elupuu kummagi ladva vahel,
ennäe, mis seal taevasse kerkib.
Sest sajud tulevad sealtpoolt, Hiiumaa poolt,
kuhu varsti teele asun. Ja nüüd on nad siin kohal.
Aga enne läände suundumist sõidan nende all veel itta, Peipsini.
Pikk teekond tuleb täna.
Ole siis tervitatud siin Kõpu metsade keskel, täna on tugev läänetuul ja Ristnas suured lained...
ReplyDelete