Uued sambad

Kui on uute sammaste panemise päev,

siis tuleb tõusta nii vara, et päikegi pole veel tõusnud

ja allikas alles õhetab väga vaikselt.

Ja kulub pool päeva mõõtmist ja saagimist,

mõõtmist ja jälle saagimist ja tõstmist ja sättimist

ja veelkord mõõtmist,

enne kui esimese samba paika saab.

Kuigi see oli numbri järgi neljas.

Jaanil ikka oli seda kannatlikkust!

Mina muudkui, et ah, käib küll!

Aga tema ikka veel mõõdab, ikka veel sätib.

Ja nõnda sai tõesti hea. Maja uued sambad.

Aga siin on nad veel pikali maas.



Ja vanad ülemised otsad, ainus, mis vanadest sammastest
kõlbas veel tarvitada, väga kenad,
ja uued alumised otsad.
Ehk jalamid ja kapiteelid.

Alus.

Ja ots.

Ja siis nad olidki püsti ja kinni ja korras.

ja siis oli veel valge. Kuu ei paistnud veel.

Aga ei läinud kaua, kui ta juba tuli neid uudistama.

Ja õhtu on täna tuuline, mahe, ritsikane.

Puud kahisevad. Kusagil kaugel väljal, taganurga pool,

lõikab kombain ikka veel vilja. Tulede valgel. Nii nad teevad.

Sest alles õhtul läks ilm täiesti ilusaks ja vili sai kuivada.

Ja veel kostab siia verandale

mõni öökullikilge, ja ritsikad, ikka need ritsikad.