Oad ja karusmarjad

August on ikka nii materiaalne ka.

Kõik see, mis valmib ja mida on nii palju,

et kuhugi pole panna.

Ja see märg trepp.

Ja see niiske õhtu, mis tuleb juba nii varakult.

Pool õhtut puhastasin ube.

Ja teise poole, pimedani,

siin verandal tikreid.

Ehk karusmarju, nagu vanaema ikka ütles.

Läinud aastatel oli nendega lihtne,

sest kährikkoer käis iga öö ja sõi tasapisi kõik tikrid ära.

Aga nüüd ta on kas ära kolinud või surnud

ega käi enam karusmarjul. Tuleb ise.

Püüdsin tikrite puhastamise kõrvalt pilte üles laadida,

aga see eriti ei õnnestunud.

Siis sain tikrid valmis.

Öökull huikas.

Nüüd sirirstavad pimedas tirtsud.

Ööliblikad tikuvad lampi.