Tuul, vihm, tee
läbi tuule ja vihma.
Mulla meri.
Sõrandu.
Mõni sügispäev on selline:
vihm, mis iga hetk nagu hakkaks lakkama,
aga jääb üle ainult selleks, et hoogu võtta.
Luiged. Tasakesi nad seal luugutasid.
Üle lendasid hanede parved,
suur kari vaikseid kiivitajaid,
kes laperdasid vihmas nagu eksinud.
Aken oktoobris.
Avaused. Pime ruum, hämar päev,
märjad takjad,
mis avastad kodus,
saapapaelte külge klammerdunud,
ja ära viskad.
Päev millest jäävad need:
vihm, muld, luiged.
Lumimari.
olen ikka mõelnud, et mis mari see on. Kasvab mu sünnikodus, aga kasvab ka Stockholmis laste mänguväljaku ääres.
ReplyDeleteMulle tänane päev meeldis - sõbralik, soe ja sombune.