Lumi see veel pole.
Aga väga külm öö, miinus nelja peale langes siin,
ja väga ilus hommik. Valge.
Aga ikka värviline ka.
Härmatis nagu suhkur sügise koogil.
Ja sügise lilledel.
Muide, neil polnud veel häda midagi.
Jää sulas ära ja õitsevad edasi.
Valge valgel.
Ja niisugune oli rapsipõld.
Ma püsis varjus valge vist kella kümneni.
Aga see on veel hommik, vara,
kui päike on alles välja tulnud.
Autokatusel.
Ja maas.
Elupuu.
See on juba iga päev linde täis, söövad seemneid.
Ja öösiti on taevast kuulda hanede minekut.
Ja pargiroos, mis varasuvel nii uhkesti õitses.
Nüüd õitseb veel nii.
Ja see, mille nimi mul kogu aeg meelest ära läheb.
Kimalased käisid veel päeval ta õites,
külmast natuke uimased kimalased
külmast natuke plekilistes õites.
Valge heinamaa.
Ja lõpuks, lehtede lend.
Sest sii algas nende sadu,
nagu sellistel külmahommikutel ikka,
oktoobris.
Nad on nüüd küpsed langema
ja maa võtab nad vastu, nagu kõik.
Ja veelkord härmatis, lepalehtedel -
just hetk enne kui päike ta sulatab.
väga ilusad, eriti esimene
ReplyDeleteEelmise nädala kohta: 30.sept.,üle hulga aja
ReplyDeletepaariks päevaks Tartu sattunud, ootasin hommikul enne 11 Postimuuseumi avamist. Rüütli ja Mitshurini(?) nurgalt paistis päikseline hommik Botaanikaaias. Imestasin,et kunagi pole seal käinud...Aga Jaani kiriku rahu ja roheline (vaibad) oli juba 10st avatud. Ja vaikus. Seda parem,et kusagilt kõrvalruumist kostis kellegi monotoonne hääl (räägib iseendaga, telefoniga?)
Varasemast "taganurgas" käimisest jäi see sõna
kummitama: taganurga, altnurga, tagantkandi, kõrvenurga. Mis veel? Üks krapsakas vanainimene prahvatas kohe "pärapõrgu!" Tema ajal olid tõelised pärapõrgud veel täies jõus, s.t. seal elati. Üldise arvamuse kohaselt olid
aga pärapõrgu-inimesed veidi "mutsakad". No kas pole shovinistlik?