Friday, October 16, 2009

Uduhommik

Pärast raju- ja vihmapäevi vaikne hommik,
mis sünnib aeglaselt iseenese hämarusest.
Ikka vaatan, kui kaua see viimane leht, nagu lipp
veel vastu peab seal raudteetammi ääres vahtravõsul.

Ja ma ei tea, kas seda märkab just iga päev pilti tehes,
aga sügis, vähemalt see sügis,
tuleb kuidagi järskude astmetena.
Nii et osa loodust on veel eelmisel, osa juba järgmisel astmel.
Osa puid on juba täiesti paljad, osa alles täiesti lehes.

Ja see lepaleht pole veel tahtnud
allikasse langeda.

2 comments:

  1. Laua ja väsinud floksidega pildi meeleolu on imetabane.
    Juba hiliskevadel ja kogu suve aimdus siinsetest postistustest sügise - kõige üürikese ilu surma tulekut, hirmugi selle ees.
    Nüüd aga tundub, et kirjutaja päris oma aastaaeg on käes...

    ReplyDelete
  2. november hiilib juba oksaraagude taga
    keegi kihutab läbi kõleda ilmaruumi


    http://www.youtube.com/watch?v=ibDcjdm-Mqw

    ReplyDelete

Followers