Kassi maja

Ma olen ikka rääkindu, et see on kassi maja,

kassid elasid siin enne mind.

Ja eks täna, kui trepi alumise astme välja kaevasin,

et ta õigeks nihutada, tuligi trepi eest maa seest

välja see kassipea.

Siin ta poseerib, veidi pahurana, et tema rahu rikuti,

uue kollaseks värvitud samba jalamil.

Eks seegi kassi lill, vähemalt lõvi.

Aga umbes nii ta seal maa sees puhkas, kahe poolena,
kass ja tema vari.

Aga õhtud on ilusad ja soojad ja liblikaid on aias palju.

Veel rohkem on ainult rästaid, kes söövad punaseid sõstraid.

Nende kädinat on hommikud täis.

Tore, et söövad. Eks neil ole pikad rännud ees ja talv,

mis neid ei hellita. Ja tuleval kevadel

lendab mõni ikka neist siia kuuselatva laulma.

Ja esimesel septembril - mis muud kui astrid.