Rulli ja rull

See on ainuke klõps, mille täna õues tegin.

See oli lõuna paiku, kui päike korraks natuke ennast näitas.

Siis hakkas jälle uduvihma sadama,

mida jahe kirdetuul üle väljade ajas.

Istusin toas ja tegelesin Pessoaga.

Raamat on vaja oktoobriks trükivalmis saada.

Kass Sihvkal ei ole vaja midagi trükivalmis saada.

Sel kirdetuulisel ja niiskel päeval

eelistas ta kõigele muule mu sinist patja.

Kass Rulli aga näitas üles suurt nimeteadlikkust.

Sest nagu kassid ikka, peab ta oma nimest väga lugu

ja see pole esimene kord, kui ma ta rulli otsast magmast leian.

Aga sinna nurka ei osanud vaadatagi,

nii et päris tükk aega osati kadunud olla,

mis võis küll ollagi taktikaline plaan.

Igatahes "peidukoha" avastamise üle ülearu ei rõõmustatud.

See valge villase vaiba rull

seisab nimelt pliidi soojamüüri ääres väikeses hämaras nurgas,

kuhu harilikult ei vaata.

Eriti häirisid muidugi need välklambi sähvatused,

nii võeti vastu otsus ajutiselt evakueeruda.


Rull jäi Rullita.

Ja eks seal saanud juba olla ka.

Oligi aeg sirutusteks vaibal.

Aga mitte kauaks.

Sest mis sa sellise vihmase ja vilu päevaga ikka teed.

Kui toas on ometi üks mõnus rull, just soojamüüri ääres nurgas.