Vihmase päeva kaunis õhtu

Hommikupoolikul sadas kolinal sügisest vihma.

Kütsin ahju ja kassid olid olukorraga väga rahul.

Mina ka. Mõnus oli toas olla.

Nad unustasid mõneks ajaks isegi nägeluse,

susinad ja turtsumised ja olid kõige suuremad sõbrad.

Vähemalt kuni vihma lõpuni. Siis tuli susin tagasi

ja kumbki kolis oma tooli peale.

Sest Ilusa Õhtu Seadus paistab igati kehtivat.

Tänagi tõusis taevas õhtuks üles.

Just nagu oleks see septembri täiskuu iseäranis edev
ja tahaks tingimata iga õhtu paraaditseda.
Täna uuris ta Kassi maja juba üle katuseharja.
Ja praegu on ta tõusmas üle mõisapargi puude.
Ritsikad saevad, öökull huikas. Öö on soe.