Septembrivalgus

Täna on siis täisseptember, kuupäevgi selline, 9-9-9,

valgusest rääkimata. Suur tuul ja suur päike.

Aga see päike käib juba madalamalt

ja piilub igale poole sügavale sisse.

Kabelisse näiteks.

Ja valgustab kõik läbi oma kuldse valgusega.

Ja selline suur soe tuul ja päikesepaisteline kahin

meeldis ka Sihvkale, kes otsustas minuga kabelisse kaasa tulla.

Sest põnev on ju metsas. Kuigi natuke kõhe ka.

Kõik sahiseb ja kahiseb ümberringi.

Ja koht on natuke võõras.

Parem vaadata kõrgemalt.
Moritz oli ikkagi ratsaväekindral,

tema samba otsas juba midagi karta ei ole.

Ja mida on küünaldel lisada sellele septembrisärale?

Kass Sihvka igatahes asub nüüd koduteele.

Koduteel.

Leht nagu lamp keset metsa liikuvaid varje.