Kevad kihutab eest äraja enam talle järgi ei jõua.
See üleeile tehtud pilt on juba täiesti
ajast ja arust.
Out of date.
Ja see ka.Ma ei imestaks, kui toomingad täna
juba kuskil
pudeneksid.
Ja rohi on varsti rinnuni,võililled peavad kõvasti pingutama,
et enne ära jõuda, kui muu hein neist üle kihutab.
Ja eile õhtul pärast sooja vihmasabinatallikad aurasid, nagu suvel,
ainult see heleroheline dekoor
oleks nagu ajast maha jäänud.
Raagus saartest ja tammedest
rääkimata.
Õige jutt, et kihutab eest ja see kiirus vähemasti minule on ülejõukäiv...
ReplyDeleteAga toomingas siin Lõuna-Järvas minu akna taga sättis end õitsema alles täna hommikuks. Pärast eilset-üleeilset suurt äikest ja vaikset tihedat vihma.
Ja võilill ka veel nii laialt ei naera. Kuigi see vist on nüüd tundide küsimus.
Öösiti jääb järjest vähemaks aega, mil valitseb vaikus. Õieti polegi teist enam.On ööbikud ja kl. ühe ja kahe aegu (!) ka veel kägu,vastu päikesetõusu teadagi pidulik avamäng.
Selles kontserdis eile öösi oli hea lugeda Christian Bobini.
Meie leidsime Matsiga reede öösel toomingad lõhna järgi üles Emajõe kallastel. :) Ja kobras vaikselt oma endiselt laiemaid veepiire hiirvaikselt pimedas vees üle kontrollimas, nahkhiired sahisedes toitu otsimas...Ööbiku suurejooneline laul helitaustaks.
ReplyDeleteNii palju on seda kevadet selles kevades.