Pühapäev vete peal

Terve vaikne laupäev

sadas vaikselt vihma

ja vaikne udu hõljus viimse lume kohal

väljadel.

Ja vaikse ja udusena tuli ka paasaöö.

Haneparved lendasid üle, Peetri kiriku kell lõi,

raamat oli laual lahti tehtud:

Surm, kus on sinu astel?

Sest veed on tõusnud kõrgele

ja põllud on nagu järved, luigedki peal.

Ja metsad imetlevad ennast
oma punasest peeglist.
Jõgi on metsa all.

Ja jõgi on pajude taga.

Ja jõe vood on suured ja keeriselised.

See on Põltsamaa jõgi

pärast Räägu kanaliga ühinemist.

Ülesvoolu rohkem ei saanud,

sest jõeäärne tee oli vee all.

Aga see on vana Tapiku kolkamõisa veranda.

Elupuu.

Kool on välja kolinud.

Poodi enam pole, postkontorit pole.

Ainult raamatukogu veel üle tee,

moonakamaja ühes otsas. Tapiku.

Aga täna õhtul

sõime Esna õhtuverandal esimest korda sel kevadel

õhtust. Metskurvits lendas üle,

ja hanesid suurte rinnetena. Kevad on.