Nüüd ongi nii, et lähed hommikul paljajaluallika poole ja rohi on mõnusalt märg varvaste vahel,
sest päike on juba soe
ja kõik nad on laiali lahti.
Eriti veel need, varsakabjad, 
Sest eks ole, vana sõstrapõõsas ka
sest päike on juba soe
ja kõik nad on laiali lahti.
Eriti veel need, varsakabjad, nende aeg on nüüd.
Või mis aeg kõik nüüd pole.
Sest eks ole, vana sõstrapõõsas kaseal päikese käes
kus vesi paisult alla pahiseb.
Aga paisust ülevalpool on ta vaikne
Ja eks lehed tule nüüd kohinal ja mühinal,
kus vesi paisult alla pahiseb.
Aga paisust ülevalpool on ta vaikneja peegeldab seda sooja hommikut,
nagu ta on.
Ja eks lehed tule nüüd kohinal ja mühinal,nelipühiks on juba päris lehis kaski oodata.
Aga need on praegu, jah, mida vaatama jääd.
Sest nüüd saab minna läbi hommiku soojuse.
Aga need on praegu, jah, mida vaatama jääd.Hästi eredad. Varsti vaatad juba midagi muud,
see muutub ruttu.
Kes veel mäletab sinililli?
Või kes neid taga kurdab?
Sest nüüd saab minna läbi hommiku soojuse.
Hiiumaal on praegu sinililleaeg :), ja näsiniine aeg ka. Neid on nii palju siin Kaleste pool. Ja huvitav, et neil sinililledel siin pole lehti, ainult puhtad ilusad õied, mõned tumelillad, mõned heledad, mõned päris roosad. Luitunud pole veel ükski. Ses mõttes oli hästi tore siia pärast mandri esimest kevadet sattuda, et sai natuke nagu aega tagasi kerida ja mõnda lille veel täie tähelepanuga vaadata. Omaette imeks olid karukellad rannas, väga mõnusad karvased ja sügavlillad, nagu mingid teise maailma tegelased.
ReplyDelete