Ülastel

on hommikul veel lehed märjad, õied kinni.

Öösel külmetas. Aga kohe

nad lähevad lahti.

Ja rohi kihutab juba täie hooga taeva poole.

Ja kõiksugu võsa ajab ennast roheliseks,
ise ööbikulaksutamist pungil täis.
Ainult tammed veel hakka.
Nende varjud on alles talvised.
Või kevadised täpsemalt.
Ja vaata, kollastel ka juba õied peal.
Üks päev ainult ei käinud sealt mööda,
ja juba nad ongi tulnud.

Vaatan, et siin vanas Orrisaares
on ikka kõige mõnusam,
vähemalt kevadel. Siin on ruumi!
Homme veel tagasi Käsmu luule kallale.