Täna mõtlesin korraga, mis meie elu talvedest jääb?
Jääb üks talv.
Kõikidest talvedest kokku üksainus.Üks lumi okstel, üks õhetus taeval, üks pikk valge tee.
Meie elu talvede värelev kuma. Päike loojub,
Metsad ja väljad taeva all, külmanäpistus,
Meie elu talvede värelev kuma. Päike loojub,lumi lööb roosatama. Talvepäev jõuba lõpule.
Metsad ja väljad taeva all, külmanäpistus, õhk, millel oleks nagu tähtede ja kuu maitse.
Karge on kaunis. ja nii eemal kõigest. kõigist. nii yxik. ja nii ytlemata kurb.
ReplyDeleteJa imelik. et yx lihtne lause võib olla kui luuletus.