Teekond läbi valge külmapäeva

Hommik. Vanakuusirp loojumas. -23.
Mõis veel magab.

Ärganud.

Ja päike ka - tõuseb.

Ja on tõusnud.

Mitte veel metsa tagant välja,

aga kaskedele küll.

Ja nüüd on päev. Väga valge.

Pargis. Valge ja sinine.

Vee ääres.

Peeglis.

Härmatis kasvas selle ööga veelgi,

härmalehed, nende peen, korrapärane ja kaduv kiri.

Kõrbes. Ka lumi on härmatanud.

Rändur tuules.

Külaservas.

Vana mesiniku maja talvel.

Ja päike juba vajubki.

Oleme teel läbi pakase ja valguse.

Nemad samuti.

Aga nemad seisavad - õhtuvalgus neis.

Ja päike veereb.

Need väljad on sugelgi alati tühjad,

ainult lilli õitseb palju.

Nüüd kõik härmas.

Tee ei ole veel sugugi käidud.

Koju jõuame tähtede all.

Külm valjeneb jälle.