Valge päev ja kuldne päev

Eilne päev oli selline:

lumest valge ja taevast hall

ja seda lumevalget ja taevahalli

oli mõlemat justkui väsitavalt palju.

Või raskelt. Sest see lumi on raske ka.

Õhtul pimedas mõisa katlamajast tulles

kuulsin pargis tohutu valju raksatust,

mis kohe lume pehmusesse sumbus.

See oli üks suur tammeoks,

nagu hommikul selgus.

Aga täna, natuke kuldset sellele valgele

ja kohe hoopis teine tera.

Kuusekäpad.

Tammed.

Ja tamm.

Allikasse vaadates.

Ja soo peale vaadates.

Ja kabelist välja vaadates.

Vaata kust ja kuhu tahad, uhke kõik.