*
Täna õhtul, 21. veebr. 2009. a.
(Saksad on ära sõitnud, õhk puhas,
võime korraks tänapäeva tagasi põigata.)
Neli häält õhtul trepil õhus:
tilkade tasane solksumine räästa alla loiku
(päike alles loojub, purikad alles jäätuvad),
tihaste tasane siuksumine ümber söögimaja
(liiga külm veel, et ennast laulule raisata)
kiimas rebase kaugenev kisa mõisa soos
ja kume mahlane tümakas
(naabri pojapojal on läinud nädalast
vana punane Sport-Mazda.)
Ja siis veel kaks ronka üle lendamas,
Hästi teine teise ligi hoides…
Ja hiljem, päikese loojudes,
Kui lähen piima tooma,
vist seesama rebane istumas nagu saks
keset põldu. Justkui midagi ootamas.
Võsad loojangus. Õrnad ja punased
enne kurbuse puhkemist kevadel.
Ja kus oled Sina praegu,
seda ei tea mitte kunagi.
*
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment