Aiamüürilgi on rohi juba kõrgeks kasvanud,
õhtuvarjud langevad teetolmu
ja tammed seisavad veel päikeses.
Ristik õitseb.
Ja sellel teeäärsel põllul hõljub õhtul kerge magus lõhn.Ei saa õieti aru, on või pole. On.
Aga Kodasemal nägi veel sellistki heinategu.
Ega need rullid muidugi pole need. Õige hein on ikka kärbises.
Ja kärbis on kenasti kammitud,
Ja kärbis on kenasti kammitud,et vihm teda märjaks ei sajaks.
Aga heinamaa kammiti sellega.
Aga heinamaa kammiti sellega.Looreha!
Tegelikult ma läksin sinna Kodasema taha
Ja saunale tegi Jaan ka vanaviisi katuse,
Tegelikult ma läksin sinna Kodasema tahavihtasid tegema.
Sest on laupäev
ja sai seda sauna köetud,
mille Jaan Maarjale ehitas
ja kus on vanamoodi keris,
mida tuleb kuus-seitse tundi kütta.
Aga siis saab ka hea.
Ja saunale tegi Jaan ka vanaviisi katuse,lõikas ise laastud. Täna sai peaaegu valmis.
Homme lubas püha pidada.
Aga kõige õndsam sellest päevast
oli muidugi pärast sauna tiigi kaldal istuda.
Üks lind laulis veel. Õhtu oli pilvine ja vaikne.
Jah, õige, õige tasane oli.
Väga aus katus, lai ja jäme laast, tundub, et on liimeistriga pakust kiskunud, talvel kamina ees istudes
ReplyDeleteKas Järvamaal öeldakse rõukude kohta kärbised või kustkandist see sõna on?
ReplyDeleteJuhanile: päris käsitsi Jaan neid laaste siiski ei kisu. Tal on miski vana masin selle jaoks. Nii et masinaga laseb, haavapakust. Aga kena katus on küll.
ReplyDeleteLiskale: see on, jah, vana vaidlus, et kas rõuk või kärbis. Mõnede arvates on rõugud pika redeliga, kärbised või kärbid nii nagu siin need, kolmnurkse redeliga. Ja siis on veel saod, kokad, köksid...
Nii palju, kui tean, on kärbis ikka kolmnurkse redeli peal ja rõuk pikal redelil. Rõugu alla saab minna vihma eest varju, seal saab magadagi.
ReplyDeleteMinu ema, kes kolis isaga Viljandimaalt Järvamaale kuuekümnendail, teab kõnelda, et rõuk on rohkem kasutusel olnud lõuna pool, Järvamaal aga olnud tavaks hein just kärbistesse panna. Nõnda oli hein meil minu lapsepõlves ikka rõukudes, naabreil, kes põlisjärvakad, kärbistes. Rõugu all istumine ja kõrre otsast metsmaasikate söömine, see oli suvi.
Saad on heinahunnik, mille all redelit ei ole. Seal hein enam edasi kuivada ei saa, rõuku võib hädakorral panna ka heina, mis veel veidi taheneda tahab. Ühte rõuku mahtuvat kaks saadu.
Kokadest ja köksidest ei tea ega ole kuulnud.
See rõukude ja kärbiste asi jäi mul vähekse hinge peale. Praegu just kõnelesin ühe inimesega, kes pärit Illukalt Iisaku tagant. Ja tõesti olid neil heinte tarvis kärbised, aga teps mitte kolmnurksed, nagu Järvamaal - neid üldse ei olnud. Ida-Virumaa kärbis oli sama, mis Viljandimaal rõuk....
ReplyDeleteSegane lugu...
rouk tähendab -siis mida ja kas on vastand sona?
ReplyDeleteRõuke on Eestis tehtud enamasti kahte tüüpi:
ReplyDeleteRedelrõuk - nagu nimigi ütleb, siis redelrõuk kooseneb kahest vastastikku asetatud laiast redelist. Redelid paigutatakse nurga alla, analoogselt nagu väikesed kämpingu katused. Hein laotakse redeli lattidele. Redelrõugu eeliseks on hea heina tuuldumine rõugu keskele tekkiva avause kaudu.
Teine enamlevinud rõugu tüüp oli kärbisrõuk - kärbised on pooleks lõhestatud kuuselatid mille külgedele tapiti puidust ca 20 - 30 cm pulgad, nendele asetati pikad rõhtsad latid. Kärbised löödi kindla vahekaugusega maasse ja ühendati pulkadele asetatud rõhtsate lattidega. Hein laoti sarnaselt lattidele nagu redelrõugugi puhul. Rõugu valmides kammiti rõugud ülevalt alla siledaks, et sademed paremini alla jookseks. Kärbisrõuku nimetati ka umbrõuguks.
Veel on kasutatud ka heina kuhja virnastamist, mõnel pool kasutati selleks kuhjavaia, mis asetati kuhja keskele ja selle ümber laoti heinad kas ümarguse või nelinurkse põhjaplaaniga. Heinte virnastamist kuhja kasutati ka talumajapidamise juures kui küün juhtus väike olema ja heinad tuli kuidagi hoiustada. Kuhi kaeti siis pealt veekindla kattematerjaliga või teinekord ehitati ka katus peale.