Kes sööb heinad?

Selline oli õhtutaevas äsja siit verandalt, allikate kohal.

Juba ta on muutunud. Pilved vajusid silmapiirile, päike läks looja.

Milline tuleb homne päev? Kuidas uhkeldab täiskuu täna õhtul?

Aga tänane päev läks heinte tähe all.

Siin on kellukad mu õues. Olen uhke, et mul on nii kena niit,

kurekatel ka juba sees. Eks ma ole seda niitu vähe aretanud ka

nende aastate jooksul, et ta ilus oleks.

Niitmise küsimus. Vikatikunst.

Marek Tamm rääkis, et Timo Maran oli Keeles ja Kirjanduses kurtnud:

Õnnepalu teeb oma luulepäevikus küll heina, aga mis ta heintega teeb, ei kirjuta.

Olgu siis vähemalt tänavu siin veebipäevikus see viga ära hoitud.

Sest tõesti, mis teha heintega?

Heina on maal kõik kohad täis. Ülepakkumine.

Aga õnneks on Roosidel lambad. Neile viingi. Ise ju ei söö,

olgu pealegi, et nii ilus hein.

Üldse materiaalne päev oli. Maasikaid sai terve potitäie,

vaatasin, neid ka enam ära ei söö, keetsin moosi.

Moosikeetmise lõhn köögis teeb kohe hilissuve tunde.