Pääsukesed, sead, raudtee, ivan-tshai.

See on tänane õhtu. Lahkuvad vihmapilved.

Pääsukesed tõusid korra üles kõrgele, mängisid seal.

Siis kadusid. Piisku kukub puudelt.

Aga see on veel eilne õhtu.

Kui veranda eestmöödusid sead.

Mõni on ehk pildi pealgi. Ainult ei näe.

Mina ei näinud ühtegi. Aga kuulsin kogu aeg.

Ja ega nad ei tee ruik-ruik. Nad pigem urisevad, põrisevad,

puhisevad, jõrisevad, mütsutavad, matsutavad ja ähivad.
Aga udu oli, jah, ja liiga pime.
Ööd polegi enam NII valged.

Sest täna uitasid hallid pilved terve päeva.

Tilkusid natuke. Niitsin heina.

Märjaga hea niita. Midagi erilist polnud.

Alles õhtul hakkas sadama. See on veel enne sadu.

Raudtee, mis ükskord läbi metsa viis.

Õhtuse rongi tunnil võibolla.

Ja ivan-tshai raudtee ääres.

Vaesed teinud Venemaal sellest vanasti endale teed.

Andnud värvi küll. Põdrakanep.