Ritsikate sirin

Päevad läbi rändab nüüd taevas erisuguseid pilvi.

Aga õhtuks nad vajuvad kuhugi silmipiiri taha
ja seal, kus kasvab kõrge kuiv rohi,
hakkavad saagima risikad.

Palju uusi õisi enam pole. Aga mõned veel hakkavad,
hilissuve omad. Arujumikas.

Hobumadar.

Muidu kõik juba küpseb.

Ja õhtu-õhtult on ritsikate sirin valjem.

Ja see just nagu uinutab ennast kuulama.

Õhtu on.