Suvi 1722

Päike valgustas täna enne looja minekut

allikaesiseid puid nii imelikult, kuldselt, altpoolt.

Aga ikkagi valgustab ta ainult seda, mis on.

Seda, mis oli, ta enam ei valgusta.

Sest täna ma uurisin kaua aega ühte vana kaarti.

See paik siin ligi 300 aastat tagasi.

Tee, mis nüüdki viib päris sirgelt Peetri kiriku poole.

Aga üldiselt on kõigest, mis siis oli, alles ainult see põld,

mõisa väli, kus tänaõhtunegi päike paistis odrapeadele.

Kindlasti kasvas ka 1722 a. suvel, kui kaarti joonistati,

Orrisaare väljal otra. Ja õhtupäike pani selle pehmelt läikima.
Ainult kiviaiad ja põllupeenarde pihlakad on kadunud,

need lükati hunnikusse alles paarkümmend aastat tagasi,

päris kolhoosiaja lõpus. Aga väli jäi ikka samaks.

Muud midagi pole enam aastast 1722.

Ei selleaegseid hooneid

(ainult see "St. Petri" kihelkonnakirik, seegi ümber ehitatud),

ei midagi inimeste mälus suvest 1722.

Kord on suvi 2009 täpselt sama unustatud.

Ja ei tea, kas siis isegi see mõisaväli
ulatub samamoodi metsani, nagu 1722 ja nagu 2009,
sest mets paistab nüüdki jäävat umbes sama kaugele kui siis.
Aga ei tea, kuhuni ta ulatub siis, kui meie unustatud oleme,


kes me sellel suvel näeme seda vana õhtuvalgust
siin Orrisaare tubades,


kus aknaklaasid joonistasid eri pidi mustreid
nagu ikka õhtuti juba rohkem kui sada aastat.
Aga mitte kolmsada.
Nende klaaside mustrid
on ammu alatiseks kustunud.
Sest nad kustuvad niipea, kui päike läheb looja.
Või pilve taha.



Aga mõni asi ei kustugi nii ruttu.
1722. aasta suvel käis Orrisaares (Orrisallis) kartograaf
ja joonistas üles kõik selle kalli maa, mis kasvatas otra ja nisu,
rukist, heina ja puid.
Ta pealkirjastas oma kaardi nii:
Der Hof Orrisall sonst Essen kulla mit seinen Feldern, Wiesen und Wäldern
Anno 1722 d. 22 August


Niisugune see kaart on.
Aga mida tähendab see "kulla"?
Küla? Aga küla ju pole, on mõis.
Kas see tähendab, et mõisa asemel oli enne küla?
Sest vaevalt need suured väljad mõisa poolt metsast hariti,
nii vara kui 1722. aastaks.
Miks mitte küla, nii kena paik, just nagu loodud,
ühel pool väljad, teisel pool allikad, heinamaad, koplid.
Oma maailm. Küla, mis pidi kestma alati.
Mõis, mis küla hävitas ja omakorda pidi kestma alati.
Nüüd pole kumbagi. Ainult väli, oder, õhtupäike, tühjad toad.


Aga metsaheinamaa on tal üles joonistatud
kenasti koos kuhjadega.

Eks ta näinud seal neid kuhjasid.

Ja kandnud kaardile.

Ja mõisasüda, ehk siis kunagine külasüda.

M. on vesiveski jõe peal,

seal, kus ma nüüd hommikuti allikas käin,

kus peoleo vilistab tammedes.

Prantsuskeelne pühendus

suurtele härradele,

sest neile on
dédiée L'ORRISAL en Trois Parties
par son très humble et très obeissant Serviteur
Francois Lovis Franc de Franckenberg -
pühendatud ORRISAL Kolmes Osas
tema väga alandliku ja kuuleka Teenri,
Francois Louis Franc de Franckenbergi poolt.

Mis tähendab, et kaks osa on kadunud?
Ja tõesti, Suur-Kareda küla pole siin üldse peal.


Küll aga saame teada, et mõisa kanged Büsch-Wächter'id
ehk siis vist metsavahid, kelle elamised kaardile kantud,
on olnud Sander, Mart, Madis (Matthes) ja Tõno (Tonno).
Vahest oli see Tõnno mu vanaisa vanaisa Tõnno Tõnnovi
vaarisa? Võib ju mõelda, kui ei tea
ega saagi kunagi teada.


Aga need on Gross Carrida ehk Suur-Kareda inimesed.
Mõisa rõõmus rahvas. Mida need inimesed 1722
mõtlesid ja rääkisid mõisast, Essenitest, kartograaf Francist,
kes nende vana maa kõik sel suvel üles joonistas,
seda ei saa kunagi teada.

Nii palju aja uksi on lukus.
See kaart on nagu lukuauk.




Näitkeks on siit hästi näha, et Kodasema nimi tuleb tõesti
sõnadest ja 'koda' ja 'ase'
Kodda Assimsche
on Kodasema mõisa maa.

Koda-Aseme. Või Koda-Asime.

Mõned majad on Kaltenbruni ehk Roosna-Alliku tee ääres,
nagu nüüdki.